Kommentaaride ja küsimustega varustatud kokkuvõte Planeerimisseaduse Riigi eriplaneeringut puudutavast osast (alates § 27).

Seaduse tekst Riigiteatajas: Planeerimisseadus. Redaktsioon jõustunud: 01.01.2018

1. Üldsätted

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Seaduse eesmärk on ka planeeringu eesmärk.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

§ 3. Planeering

§ 4. Planeerimisalase tegevuse korraldaja

(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on:
1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine;
2) planeeringu koostamise korraldamine;
3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine;
5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine;
6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist.

(2¹) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
[RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

See täiendus toob seadusse mõiste asjast huvitatud isik. Mõistet ei ole piiritletud ning järelikult võib selleks olla eraettevõtja, kes soovib planeeringut oma äriplaani teostamiseks.

Kulude kandmise lepingu korral toimub kogu planeerimistegevus selle lepingu raames. Ettevõtja saab sellise lepingu teha ainult juhul kui ta on kindel, et planeeringu tulemuseks on ehitusluba, mis vastab tema äriplaanile. Kulude kandmise leping piirab riigi otsustusvabadust ja kohustab teda tagama ettevõtjale vastuvõetava tulemuse.

Selline säte on vastuolus põhimõttega, et keegi ei tohi rahaliselt mõjutada riigiasutust omale sobiva tulemuse saamiseks.

Selline säte on ka vastuolus põhimõttega, et riigi tulude allikaks on maksud ja riigilõivud. Keegi ei saa teha riigile oma huvidele vastavat sihipärast makset.

Alternatiiviks planeerimise kulude kandmisele tellija poolt oleks nõue, et kui planeeringule ei järgne ehitust, peab tellija need kulud kompenseerima. Seda nõuet saab tagada garantiiga.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib moodustada kuni kahekümnest liikmest koosneva nõukoja, mis nõustab planeerimisalase tegevuse korraldajaid ja töötab välja juhendeid tasakaalustatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutamiseks.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

(6) Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik peab:
3) juhinduma selgituskohustusest, mis hõlmab info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes planeerimisalase tegevuse korraldajale või muule isikule;
[RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

§ 5. Ühispöördumine

§ 6. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel;

Asukoha eelvalik on osa planeeringu tegemise põhjendusest. Alternatiivide otsimine ja hindamine vastab küsimusele, miks just siia?

Riigi eriplaneerigus on kaks asukoha eelvalikut. Esimese eevaliku teeb Valitus planeeringut algatades – algatamise otsus piirab maaala, kuhu planeering on suunatud. Planeeringu käigus hinnatakse välitöödel konkreetseid asukohti. Selle eelvaliku tulemuseks on võimalike tingimustele vastavate asukohtade nimekiri, koos keskonnamõju hinnanguga igaühele neist.

11) planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne;

12) planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest;

13) oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 2²: “Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.”

§ 7. Planeerimisalaste juhendite andmine

2. Planeerimise põhimõtted

§ 8. Elukeskkonna parendamise põhimõte

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

§ 9. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte

§ 10. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte

(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
(2) Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.
(3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.

§ 11. Teabe piisavuse põhimõte

§ 12. Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte

3. Üleriigiline planeering

Koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.

4. Riigi eriplaneering

§ 27. Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

Riigi eriplaneeringu eesmärgiks on ehitise püstitamine.

Riigi eriplaneeriguga võtab riik planeerimise korraldamise omavalitsuse käest üle enda pädevusse. Lõike 1 mõtte defineerimine on vastus küsimusele, millisel juhul on selline pädevuse ülevõtmine õigustatud. Ümbersõnastatult seab lõige 1 riigi eriplaneeringule neli nõuet:

1. oluline ruumiline (negatiivne) mõju
2. suur riiklik või rahvusvaheline (positiivne) huvi
3. planeering tehakse kas ühes nimetatud valdkonnas või see hõlmab avalikku veekogu või majandusvööndit
4. planeering peab olema maakonnaülene – kui selle nõude rakendamine on mõistlik (sõna “eelkõige” seaduse tekstis)

Oluline ruumiline mõju on planeeringu negatiivne külg. Kui see on suur, teeb planeeringu riik või otsustab seda mitte teha. Olulise ruumilise mõjuga kaasneb suur riiklik või rahvusvaheline huvi negatiivses mõttes planeeringu või selle mõju vältimiseks.

Suur riiklik või rahvusvaheline huvi positiivses mõttes on põhjendus, miks konkreetset ehitist vaatamata olulisele ruumilisele mõjule siiski vaja on. See vajadus peab kaaluma üles negatiivse mõju.

Teatud määral need vastandid ka kattuvad ja tähendus oleneb vaatenurgast. Näiteks võib täiendav transpordikoormus olla positiivne töökohtade loomise seisukohalt.

Maakonnaülene tähendab, et planeeringut tehakse või sellele otsitakse asukohta laiemalt kui ühes maakonnas.

(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Seadus loetleb objektid, mille puhul tuleb rakendada riigi eriplaneeringut. On mõistlik, et see loetelu ei saa olla lõplik.

Loetletud objektide tunnuseks on, et nad on vajalikud riigi toimimiseks. Nende positiivset mõju ei saa mõõta otse rahas.

(3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Valitsus saab algatada riigi eriplaneeringu siis, kui see vastab lõike 1 nõuetele. Valitsus peab täiendavalt põhjendama planeeringu vajalikkust. Loomulik põhjendus on see, kui ehitis on vajalik riigi toimiseks sarnaselt lõikes 2 nimetatud objektidele.

(6) Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

(9) Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

1. esimene etapp: asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegiline analüüs
2. detailne lahendus: sisuliselt detailplaneering koos keskkonnamõjude aruandega

Esimesele etapile eelneb planeeringu kavatsuse avalik arutelu.

Esimese ja teise etapi vahele jääb lõpliku asukoha valik, koos sellekohase otsuse arutelu ja otsuse vastuvõtmisega.

(10) Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.

(11) Riigi eriplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse riigi eriplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

Rahandusministeeriumi kodulehel peab olema kõik info, mille andmist ja saamist seesama seadus sätestab.

§ 28. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

(1) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja või muu käesoleva seaduse § 27 lõikes 7 nimetatud valdkonna valitsusasutuse ettepanekul.

Valitsus algatab eriplaneeringu oma sellekohase otsusega. Otsuse valmistab ette korraldaja, kelleks üldjuhul on Rahandusministeerium.

(2) Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik;
2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või

Valitsusel on planeeringu algatamisel otsustusvabadus. Mainitud põhjuseks võib olla näiteks Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et planeeringu negatiivne mõju on liiga suur või ei ole seda võimalik piisavalt ette näha.

3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
[RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

Vastavalt seadusetäindustele [RT I, 04.05.2017, 3] on huvitatud isikul võimalus oma taotletud planeeringu läbiviimist rahaliselt toetada, vt. § 4 lõik 2¹. Siin sätestab sama täiendus, et sellise rahalise toetuse puudumine on alus riigi eriplaneeringu mitte algatamiseks. Selline säte on vältimatu ja näitab riikliku huvi sõltuvust ettevõtja ärihuvist.

Punkti 3 rakendamisel tuleb planeeringu taotluse menetlemise käigus fikseerida ettevõtja valmidus kulude katmiseks.

(3) Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates.

Enne muudatust [RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017] tuli seadusesse siin esimest korda sisse mõiste taotlus – mille taga on taotleja, ehk huvitatud isik. Seadus taotleja mõistet ei piiritle, järelikult võib selleks olla eraettevõtja, kes taotleb riigi eriplaneeringut oma äriplaani teostamiseks.

Valitsus peab tegema eriplaneeringu algatamise otsuse 90 päeva jooksul. Selle aja sees peab ta hindama taotlust § 27 alusel ja otsustama (koos asukohapiiranguga), kas planeeringu algatamine on õigustatud.

Kui valitsus ei algata planeeringut 90 päeva jooksul, siis võib avalikkus järeldada, et planeeringut ei algatata (vt. järgmine punkt).

(4) Planeeringu koostamise korraldaja teavitab riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates.

Planeeringu taotusest tuleb teatada avalikkust, nii et kõigil asjast huvitatud isikutel oleks võimalik astuda sellega seoses samme.

Kas 30 päeva on mõistlik aeg, kui konkurent ei ole selleks valmistunud? Kas esimene taotlus on konkureerivate taotluste “hanketingimusteks”? Kas esimese planeeringu algatamise tähtaeg nihkub teise taotluse laekumisel?

(5) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse:
1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;

Algatamisel teadaolev planeeringuala on planeeringu taotluses soovitud asukoht. Valitusel on võimalik taotletud planeeringuala muuta ainult kokkuleppel taotlejaga.

2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;
3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;
4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

§ 29. Riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamine

Siin toodud põhjused on ainus viis planeeringu lõpetamiseks. Seadus ei näe ette sellekohaseid otsuseid arutelude käigus või planeeringu liikumisel ühest etapist teise. Enne muudatust [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] oli selline otsus esimese etapi lõpus.

(1) Riigi eriplaneeringu koostamise algataja võib riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus;

Kui kulud kannab taotleja, tuleb välistavaid asjaolusid hinnata kulude kandmist fikseeriva lepingu raames. Planeeringu rahastaja peab nõustuma, et tegemist on välistava asjaoluga.

2) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või
3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
[RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

See lõige on § 28 sama lõike koopia. Valitsusel on õigus planeering lõpetada kui ettevõtja planeeringu kulusid ei kanna. See õigus on valitsusel juhul, kui enne planeeringu algatamist on fikseeritud ettevõtja nõusolek kulusid kanda.

Kordub sama mõte: riigi huvi taga on ettevõtja huvi maksta.

§ 30. Asukoha eelvalik riigi eriplaneeringu koostamisel

Esimese asukohapiirangu teeb riik planeeringu algatamisel kooskõlas taotleja huvidega.

(1) Pärast riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.

Asukoha eelvalik ei määra lõpliku asukohta. Lõplik valik tehakse asukoha eelvaliku otsuse eelnõus.

Seadus ei ütle, kes või kuidas teeb eelvaliku. Eelvaliku tingimused ja nõuded ekspertide pädevusele määrab Rahandusministeerium kui planeeringu korraldaja.

Kõigile eelvalikus olevatele asukohtadele tuleb teha keskkonnamõju hindmamine. Selleks tuleb igas asukohas ehitist teatud täpsuseni projekteerida.

(2) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Kui riigi eriplaneeringu koostamiseks on esitatud mitu samasisulist taotlust, kaalutakse eelvaliku tegemisel ka esitatud taotlustes toodud võimalikke asukohti.

Seadus ei ütle, mitu asukohta peab eelvalikus olema, et oleks tagatud valik?

Seadus ei kirjelda ka võimalust, et eevalikusse ei leita ühtegi tingimustele vastavat asukohta.

§ 31. Koostöö ja kaasamine riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel

(1) Riigi eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb.

Rahandusministeerium suunab ja kooskõlastab eelvaliku protsessi.

(2) Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Siit alates on seaduse tekst esitatud lühendatult, jättes välja vähemolulised lõigud. Selleks on eelkõige avalikkuse kaasamist reguleerivad täpsed reeglid.

Seadus näeb ette nelja sarnase kuluga avalikku arutelu:

§ 31 – 35 Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateeglise hindamise väljatöötamise kavatsus, ehk kavatsus.

§ 36 – 41 Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja strateegilise hindamise esimene etapp, ehk eelvaliku otsus.

§ 42 – 48 Detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, ehk detailine lahendus.

§ 49 – 54 Riigi eriplaneering.

§ 35 ja § 36 vahele jääb tegelik keskkonnamõjude hindamine välitööde käigus.

Eelvalikut ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist kirjeldab ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.

§ 32. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek

(1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

§ 33. kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

§ 34. kavatsuse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

§ 35. kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

§ 36. Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

(1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise käigus koostab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande.

Seadus ei kirjelda võimalust, et eelvaliku käigus ei leita ühtegi nõutetele vastavat asukohta ning et sellele ei järgne järgmises paragrahvis kirjeldatud eelvaliku otsuse eelnõu.

§ 37. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

(1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 31 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

Eelvaliku otsuse eelnõus tehakse lõplik asukoha valik. Eelnõu valmistab ette planeeringu korraldaja Rahandusministeerium.

Eelvaliku otsuse eelnõu ettevalmistamisega tehakse lõplik otsus, et planeering viiakse lõpule ja ehitis tuleb.

Lõpliku asukoha valiku tegemine on analoogne planeeringu algatamisele § 28. Mõlemil juhul teeb otsuse ja valmistab ette eelnõu Rahandusminiseerium, koonsulteerides teiste ministeeriumitega.

§ 38. eelvaliku otsuse eelnõu avalik väljapanek

§ 39. eelvaliku otsuse eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

§ 40. eelvaliku otsuse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

§ 41. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine

(1) Pärast käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaste muudatuste tegemist riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes teeb Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Enne viimasest, 01.01.2018 jõustunud muudatust: vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse.

Enne muudatust nägi seadus ette võimaluse asukoha eelvaliku otsust mitte vastu võtta, kui valitsus ei leidnud üksmeelselt, et valitud asukoht on sobiv ja täidetud on kõik tingimused. Seaduse uues versioonis seda võimalust ei ole. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusi ei saa enam kasutada otsustamaks, kas planeering on mõistlik. Keskkonnaministeerium ei saa siin näiteks jääda eriarvamusele.

Taas võib näha seost kulude kandmisega lepinguga. Planeeringu peatamist tuleb põhjendada ka selle eest maksjale, kes võib nõuda kohtus lepingu täitmist.

Kogu seaduses kirjeldatud asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsess ning avalikkuse kaasamine ei puudta küsimust, kas ehitis tuleb või mitte. Selle on otsustanud esiteks valitsus planeeringu algatamisega ja teiseks Rahandusministeerium asukoha eevaliku otsuse eelnõu koostamisega.

Ainsaks planeeringut peatavaks teguriks jääb § 29 kirjeldatud asjaolude ilmnemine. Selliseks asjaoluks saab olla ainult vastuolu seadusega. Näide siin oleks keskkonnamõjude aruande tulemus, et ei ole võimalik tagada saastenormide täitmist. Kaalutletud otsust seadus enam teha ei lase.

§ 42. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

§ 43. detailse lahendusega lahendatavad ülesanded

(1) Pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust.

§ 44. Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse koostamisel

§ 45. detailse lahenduse eelnõu avalik väljapanek

§ 46. detailse lahenduse eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

§ 47. detailse lahenduse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

§ 48. detailse lahenduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

§ 49. Riigi eriplaneeringu vastuvõtmine

(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist riigi eriplaneeringusse teeb Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu vastuvõtmise otsuse.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2) Vastuvõtmise otsusega kinnitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja, et riigi eriplaneering vastab õigusaktidele ning et riigi eriplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 50. Riigi eriplaneeringu avalik väljapanek

§ 51. Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

§ 52. Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

§ 53. Riigi eriplaneeringu kehtestamine

(3) Riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Back to Peripheral home